Õppekava

Õppekava määrab kindlaks õppe- ja kasvatuskorralduse alused, millele tuginedes luuakse lapse arenguks ja kasvamiseks soodsad tingimused Saue valla Veskitammi Lasteaia koolieast noorematele lastele.

Õppekava on aluseks rühma õppeaasta tegevuskava koostamisel, õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel, laste arengu jälgimisel ja hindamisel ning perede nõustamisel õppe- ja kasvatusküsimustes.

Veskitammi Lasteaia õppekava koostamisel on lähtutud:
• koolieelse lasteasutuse seadusest;
• koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast;
• Saue valla kultuurilistest- ja ajaloolistest traditsioonidest;
• lasteaia eripärast ja kasvatuspõhimõtetest.

Lasteaia õppekavas on järgmised osad:
• lasteasutuse liik ja eripära;
• õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted,
• õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;
• õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade eesmärgid, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
• lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus;
• erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus;
• lapsevanemaga koostöö põhimõtted ja korraldus;
• õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Veskitammi Lasteaia õppekava eesmärgid:
• lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt;
• lapsel on kujunenud ümbritseva keskkonna mõistmine;
• lapsel on kujunenud eetiline käitumine ja algatusvõime;
• laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest;
• lapsel on kujunenud mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused ning esmased tööharjumused.

Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:
• individuaalsus – arvestame laste loomulikku uudishimu ja arengupotentsiaali;
• tervis – lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• loovus – lapse loovuse toetamine;
• mängulisus – mängu kaudu õppimine;
• sotsiaalsus – humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• lapsekesksus – lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• turvatunne – lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine;
• lõimimine – üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• koostöö – aktiivne koostöö lapse koduga;
• traditsioonid – eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õpikäsitlus:
Käsitleme õppimist kui elukestvat protsessi, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.

Laps kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Laps on õppe- ja kasvatustegevustes aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
• mõelda ja järeldusi teha;
• kavandada oma tegevust, teha valikuid, muutuda iseseisvamaks;
• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
• kasutada omandatud teadmisi erinevates mängudes, olukordades ja tegevustes;
• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning toime tulla ebaõnnestumistega.

Päevakava:
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb lasteaia direktori poolt kinnitatud päevakavale, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, sisaldades vahelduvalt laste mängu, vabategevusi, igapäevatoiminguid ja kavandatud õppe- ja kasvatustegevusi.
Sõltuvalt ilmastikutingimustest viibivad lapsed õues 1-2 korda päevas.

Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi:
• ühistegevusena;
• gruppidena;
• individuaalselt.

Peamised õppemeetodid- ja viisid, mida õpetajad rakendavad:
• vaatlus;
• vestlus, suhtlemine;
• jutustamine pildimaterjali ja raamatuillustratsioonide põhjal;
• jutu jätkamine, loovjutustamine;
• ettelugemine;
• küsimuste esitamine ja neile vastamine;
• joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine;
• laulmine, tantsuline liikumine, rütmika, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel;
• rütmimängud ja -harjutused;
• õppekäik, matk või ekskursioon;
• katsed, uurimused;
• iseseisev töö, harjutamine;
• dramatiseeringud;
• audio- ja videotehnika kasutamine, digivahendite kasutamine, robootika;
• mäng: õppemäng, loovmäng, sotsiaalne situatsioonimäng, rollimäng, lauamäng.

Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse kaheksas valdkonnas:
• mina ja keskkond;
• keel ja kõne;
• eesti keel kui teine keel;
• matemaatika;
• kunst;
• muusika;
• liikumine;
• ujumine.

Lapse üldoskused:
• mänguoskused;
• tunnetus- ja õpioskused;
• sotsiaalsed oskused;
• eneseregulatsiooni oskused.

Lapse arengu hindamise meetodid:
• vaatlus;
• laste tööde analüüs;
• lapse arengu jälgimise mäng (J. Rebane jt “Arengu jälgimise mäng”);
• lapse arengu hindamine J. Strebeleva meetodil;
• intervjuu, vestlus lapsega.