Õppekava
Õppekava määrab kindlaks õppe- ja kasvatuskorralduse alused, millele tuginedes luuakse lapse arenguks ja kasvamiseks soodsad tingimused Saue valla Veskitammi Lasteaia koolieast noorematele lastele.
Veskitammi Lasteaia õppekava koostamisel on lähtutud:
• Koolieelse lasteasutuse seadusest;
• Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast;
• Saue valla kultuurilistest – ja ajaloolistest traditsioonidest;
• Lasteaia eripärast ja kasvatuspõhimõtetest.
Lasteaia õppekavas on järgmised osad:
1) lasteasutuse liik ja eripära;
2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted,
3) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;
4) õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade eesmärgid, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
5) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus;
6) erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus;
7) lapsevanemaga koostöö põhimõtted ja korraldus;
8) õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Veskitammi Lasteaia õppekava eesmärgid:
– lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt,
– lapsel on kujunenud ümbritseva keskkonna mõistmine,
– lapsel on kujunenud eetiline käitumine ja algatusvõime,
– laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest;
– lapsel on kujunenud mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused ning esmased tööharjumused.
Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:
• Individuaalsus – arvestame laste loomulikku uudishimu ja arengupotentsiaali;
• Tervis – lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• Loovus – lapse loovuse toetamine;
• Mängulisus – mängu kaudu õppimine;
• Sotsiaalsus – humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• Lapsekesksus – lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• Turvatunne – lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine;
• Lõimimine – üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• Koostöö – aktiivne koostöö lapse koduga;
• Traditsioonid – eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Õpikäsitlus:
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
• kavandada oma tegevust, teha valikuid;
• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning toime tulla ebaõnnestumistega.
Peamised õppemeetodid- ja viisid, mida õpetajad rakendavad:
– vaatlus;
– vestlus, suhtlemine;
– jutustamine pildimaterjali ja raamatuillustratsioonide põhjal;
– jutu jätkamine, loovjutustamine;
– ettelugemine;
– küsimuste esitamine ja neile vastamine;
– joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine;
– laulmine, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel;
– rütmimängud ja – harjutused;
– õppekäik, matk või ekskursioon;
– katsed, uurimused;
– iseseisev töö, harjutamine;
– dramatiseering;
– audio- ja videotehnika kasutamine;
– mäng: õppemäng, loovmäng, sotsiaalne situatsioonimäng, rollimäng, lauamäng.
Veskitammi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:
• mina ja keskkond,
• keel ja kõne,
• matemaatika,
• kunst,
• muusika
• liikumine
• ujumine
Lapse üldoskused:
1) mänguoskused;
2) tunnetus- ja õpioskused;
3) sotsiaalsed oskused;
4) enesekohased oskused.
Lapse arengu hindamise meetodid:
• vaatlus;
• laste tööde analüüs;
• vestlus lapsega, teiste last õpetavate pedagoogidega, logopeediga ja lapse perega;
• logopeedi väljatöötatud koolivalmidustest.