Lapsesuu

Õpetaja: “Oi, kas sul on nohu?”Laps: “Jah, on!”Õpetaja: “Kas kodus ravite nohu?” Laps:” Jah!” Õpetaja: “Kuidas ravite?” Laps: “Köhaga!”
Liis (4a) vaatab, kuidas õpetaja suure pingutusega oma pidukleidile vööd peale sätib ja täheldab: “Mulle tundub, et sa oled sellest kleidist suurem!”
Erik (5a): Sallivuse päev on see päev, kus tuleb salli kanda.
Kärt (6a) arutleb: Mitte raha ei tee sind õnnelikuks, vaid teadmised rahast! Õppisin seda rahamängu raamatust ja ma usun, et see on tõsi!
3-aastane Sessy näeb, kuidas õpetaja avab lasteaia ukse võtmega ja kommenteerib: “Minu emmel on pilet, et lasteaeda pääseda”.
Õpetaja: Mis on vägivald? Karl(6a): Vägivald on see, kui sa ei anna teisele lapsele kommi!
Madli: (3.a): Meil oli kodus jooksuvõistlus. Õpetaja küsis, et kes siis võitis? Madli: Eestlane!
Õpetaja küsib, mitu meelt inimesel on. Lapsed: “5 meelt: ninameel, kõrvameel, silmameel ja lõbustusmeeled” 🙂
Tüdrukud mängivad nukunurgas. „Õpetaja, poisid võtsid meilt klaviatuuri ära!“ Õpetaja: „No nukunurga piigid ju ilma klaviatuurita ka saama mängida.“ „EI! See on kõige tähtsam asi, muidu pole seal midagi teha!“.
Elli (6.a): “Ma ei julge enam lasteaiast puududa. Üks rühmakaaslane logis eile minu raamatusse sisse”
Õpetaja: mine käi vetsus ära, enne kui õue läheme! Gregor (4a): Ma ei saa, mul on kodus ka vets!
Õpetaja küsib poisilt, et miks ta ei söö. Poiss(4a): Ma olen haige. Õpetaja: Mis haigus sul on? Poiss ei vasta. Teine poiss(6a): kõige tähtsam, et sul suguhaigust ei ole!
Õpetaja räägib lastega haigete tegemisest ja koos püütakse leida lahendusi, kuidas oleks hea käituda. Hugo (6a): Kui sa tahad kedagi küünistada või kriipida, siis süga omal kasvõi selga!
Kui lapsed esimesest ujumistunnist tagasi tulid, küsis õpetaja, et kuidas siis seal ka läks. Rene (4.a): Hästi läks, ei uppunudki ära!
Andreas (5.a): ma ei saa ujuma minna, mul on piima allergia.
Iris (4.a) kiidab hommikusöögilauas, et ta on nii tubli laps ja sööb kõik toidu ära. Tristan (6.a): Sa ei tohi ennast kiita, muidu sa muutud nartsissiks!
Õpetaja küsib, et miks Rihard süüa ei taha, kas sõi kodus? Selle peale ütleb Luukas (4.a): Mina küll sõin hommikul kodus tasuta krõbinaid!
Õpetaja küsib: Mis päev täna on? Lapsed: Esmaspäev. Õpetaja: Seda, aga kas keegi kuulis hommikul raadiost või telerist, mis päev on? Harald (5.a): Haa, ma tean! Täna on emade rääkimise päev! (emakeelepäev)
Õpetaja räägib lastega, et jänes vahetab talvel oma kasuka värvust, et teda lumelt näha poleks (läheb lumega ühte värvi ehk valgemaks). Küsisis siis lastelt, mis värvi jänes suvel on? Märten: (4a): Siis on ta roheline!
Õpetaja kammib Karola juukseid ja räägib, et küll on ilusad lokid, tahaks omale ka. Karola (3.a): Eks mine osta poest!
Õpetaja räägib lastele, et kui te nüüd kõhu ilusasti täis sööte, siis hea uni. Anett (3.a): Minu emmel on kogu aeg hea uni!
Agnes ja Jakob mängivad, Agnes (3.a) hüüab: Kuule mees, kallikene, tule siia!
Vabariigi aastapäeval käis sõdur lastele oma ametit tutvustamas. Kenterile (4.a) tuli isa järgi ja ta teatas: Tead, issi, meil käis täna jahimees külas!
Mirko (4.a): Ma ei taha omale vesti selga panna! Rauno-Siim (4.a): Aga mul polegi resti!
Õpetaja küsib, et mis seened metsas kasvavad. Hugo (4.a): Purakad!
Õpetaja: Lapsed, hakkame sööma minema! Agnes (3.a): Ma ei ole laps, ma olen suur tüdruk!
Õpetaja: Mis sa kodus tegid? Harald (4.a): Vaatasin Venemaa saadet!
Kenter (3.a) õpetajale: Kuule Moonika, mina kasvan politseinikuks!
Rain (6.a) kukkus ja õpetaja abi lohutab, et küll pulmadeks paraneb jalg ära. Rain: Mul ei tule enam pulmi, need olid juba ära, emme ja issi juba abiellusid!
Lapsed hakkavad õue minema ja õpetaja paneb omale nina alla kreemi. Lapsed küsivad, et milleks. Õpetaja räägib, et tal on ninaalune külmast pisut katki. Sofia ( 5.a): mina pean omale küll Elisabeth Ardenit peale panema, kui välja lähen!
Otto (6.a) selgitab teistele lastele: “Kas teate kes on blondiinid? Blondiinid on need, kes siis, kui keegi ära sureb, siis nemad kogu aeg naeravad.”
Õpetaja: “Nimeta paigalinnud”. Henry (6.a.): “Rasvapääsuke“
Lisette-Riin (6.a.) loeb CD-lt muinasjuttude pealkirju: „Kuidas loomad endale saapad said.“
Õhus kõlab tihase kevadhüüd. Õpetaja: “Kuulatage, kes laulab“ Carmen (5.a.) „Mina ei laula!“
Uudistame suveniiripoes. Õpetaja küsib: „Milliseid esemeid saavad siit poest inimesed endale kaasa osta?“ Henry (6.a) osutab Muhu mustrilistele vestidele ja ütleb: „kaltse“.
Lapsed panevad riidesse ja arutavad omavahel, millised kindad kellelgi on (sõrmikud, paksud, lumekindad…) Siis ütleb Maxim (5 a.): „Mul on tänased kindad“
Hannes (4.a): isa tuleb siis mulle järgi, kui kell on üksteise peal või siis kaksteise peal.
Kaisa (4.a): Ma tahan saada süüaks! Õpetaja küsib, et kas kokaks? Kaisa “Ei, ma tahan saada emaks, kes teeb süüa”.
Kaisa (3.a): Paigalind on see, kes paigal seisab.
Geili (6.a): mul käivad juba septembrist saadik päkapikud! Timo (6.a): Ma tean, ema pani sulle asju, sest päkapikud ei eksi kunagi, neil on täpsemad äratuskellad, kui meil!
Armin (5.a.):”martsipanide kuu” (mardisantide kuu e november)
Kert (5.a.): “Ma lähen issiga ühe poisi sünnipäevale, ta on teistsugune poiss, ma ei ole teda kunagi näinud.”
Maxim (5.a.) vaatab Kasparit, kes kannab prille ja ütleb: “Mul on ka prillid, issi eile ostis!” ja toob lagedale oma uued ujumisprillid!
Õpetaja palub lastel tõsta oma välisjalanõud ukse taha. Kert (5.a): „Emme ei võtnud mulle jalanõusid, mul on kummikud!”
Õpetaja palub lastel nimetada eesti rahvustoite. Lapsed hõikavad: „pastlad”, „kuked”, „piparkoodid”.
Kaspar (5.a.):”Emmel käisid tädid külas veinitamas.” Õpetaja küsib: „Ja mis sina tegid, olid vanaema juures?” Kaspar: „Ei, mina mängisin pudelitega.”
Tüdrukud tulid õpetajale kaebama, et Juku (6.a; nimi muudetud) ütles neile “idioodid”. Õpetaja palus Jukul selgitada, mis see sõna tähendab. Poiss ütles, et ei mäleta. Natukese aja pärast tuli Juku õpetaja juurde ja ütles: “Tuli meelde! Siis, kui oled palju õlut joonud ja natuke purjus, siis ollakse idioot!” Tüdrukud seda kõike loomulikult polnud…
Tundub, et lastel on enne lõunat õuest tulles kõhud üsna tühjad, sest 3.a Kaisa küsib õpetajalt “Aga kus kokatädid elavad?”
Õpetaja küsib lastelt: “Kas mäletate, millised seemned me kasvama panime?” Adele (4.a): “Lõvilõustad!”
Ralf Robin: “Sõpradeks saadakse siis, kui ollakse ühes sünnitusmajas”

Mihkel: “Sõprus on see kui sa kingid teisele elevandi”
Kaspar: “Sõber teeb head asja, et teeb näiteks musi ja kalli-kalli, tuleb teile külla”
Hanna Britt: “Ma olen sõber, tahan temaga iga päev mängida”
Angeelika: “Sõprus on hea tunne”
Trevor: “Sõprus tähendab, et inimene on lapse sõber”, “Sõbrad mängivad koos”, “Sõbrad kutsuvad sünnipäevale”
Timo: “Tõeline sõber on see, kes toetab ka siis, kui on vaja hästi rasket asja tõsta”
Rebeka: “Sõber on see asi, kui on vaja midagi teha aga üksi ei saa, siis kutsud sõbra appi”
Artur: “Sõber on see kes aitab leida kadunud asju”
Oliver: “Sõber on see, kellega sa mängid”
Melinda: “Kui sa oled kurb, siis sõber vahel aitab sind ja sul läheb jälle tuju heaks”
Keiro: “Sõber on see, kellega jagame ära”
Saskia: “Sõbrale peab kalli tegema ja ära leppima, kui sa oled teistest vanem (näitab näppudel, 6.a)siis peab hea sõber olema”
Robin: “Kui inimene ei ole paha ja sa tunned tema nime, siis sa tead kuidas ta elab, siis on inimesed omavahel sõbrad”
Anete: “Sõber ei tohi lollusi teha”
Henry: “Kui keegi haiget saab, tuleb talle pai teha ja teist inimest aidata”
Maria: “Mul on pärisraha, sellega ostan šokolaadi ja kingin sõbrale”
Ele Riin: ” Sõprus on see, kui üks sõber kallistab teist”
Kert: “Sõber peab lubama teistele mänguasju, ei tohi kade poiss olla ja teist lüüa”
Õpetaja: “Mis tööd arst teeb?” Tauri (4.a): “Remondib inimesi”
Õpetaja: “Kes teie arvates on lähisugulased?” German (6.a): “Need, kes lähedal elavad” Kristjan (6.a): “Minu lähisugulased elavad ka lähedal, ainult kaks tundi peab nendeni sõitma!”
Tüdrukud arutavad omavahel maailmaasju. Geili (5.a): Kas teate, kes on blondiin? See, kellel on pikad juuksed!”
Õpetaja: “Mina ei suuda kõiki teie asju meeles pidada, meil on rühmas 22 last”. Timo (5.a): “Aga sul on ju suurem mälumaht!”
Lapsed tulid matkalt, õpetaja küsis: „Kas te metsas seeni ka nägite?” Lisette-Riin( 4.a.): Jaa, pilvekese seent!”
Karl (4a.): „ Ma hakkan nüüd väsinuks”
Maxim (4.a.)”Mu emmel valutab näpp jala peal.”
Õpetaja tegi hommikusöögilauas veidi nalja Tauri (4.a.)teatas tähtsalt: „Kui sa udujuttu ajad, siis tuleb õue palju udu!”
Tutvuti erinevate seeneliikidega, nende hulgas olid mõned hoiatava ristimärgiga mürgised seened. Armin (4.a) märkas risti ja hüüdis “Ma tean, need on surnuaia seened!”
Lapsed arutlevad omavahel, kelleks suureks saades hakata. Ralf Rasmus (6.a): Mina hakkan igatahes massiivset raha teenima!
Tüdrukud mängivad poodi, õpetaja uurib, et mida seal müüakse. Lisette-Riin (4.a):
“Lapsi, emme ostis mind ka säästukast!”
Õpetaja küsib “Kuulake, kes lõõritab?” Marian (4.a) hõikab:”Lennuke!”
Logopeed: Mis kuu praegu on? Oskar (4.a): Ümmargune kuu
Hans Oskar (4.a): Kleptsutpit-see, mida poest ostetakse, tomatist.
Ramon (4.a): Puud vehkivad (liiguvad)
Nette-Marii (4.a): roolijuhtija (st. autojuht)
Logopeed: Kus kasvab kapsas? Kaarel (4.a): Poes!
Õpetaja küsib: „Kes see lind on, kelle sa meisterdasid?” Lisette-Riin (3.a.): „Tihakas”
Karl (3.a.) „lehmaline kala” ehk musta-valge-kirju kala
Anete: (3.a.)„Täna on palju juukseid magustoidu sees” (rabarberikissell)
Mänguhoos ütleb Armin:(4.a.)” Simoona, naine mine too mulle asju.” Simoona (3.a.) vastab: “Ma ei pea sulle asju tooma.”
Anete (3.a.):”Pane meile bartiino laulu” (Buratino)
liver (5.a.) toob õpetajale oma joonistuse. Õpetaja:”Kirjuta nimi ka peale, muidu ma hiljem ei mäleta, kes joonistas”. Oliver: “Sul on mälupulka vaja!”
Jõuluvana küsib: “Ja kelleks sina siis saada tahad?” Brigitta (5.a): “Tavaliseks inimeseks!”
Henry (3.a):”Mul on veehäda” (joogijanu)
Robin (3.a):”kihutamisauto” (võidusõiduauto)
Muusikatunnis küsib õpetaja: „Miks issi ajab habet?” Robin (3.a)vastab: „sest muidu on tal kõdi!”
Poisid mängivad pätte ja politseid. Karl (3.a) ütleb: „Käed kukkeli taha” (kukla)
Kasparil (3.a.) kadus karu ära ja ta on sellepärast kurb, ta ütleb õpetaja abile: „Palun ole minuga koos kurb.”
Ele-Riin (3.a.) „truklid” e trukid
Tüdrukud muutuvad mänguhoos pisut tormakaks. Saskia (3.a.) teatab: “Kodus tohib jooksata” (joosta)
Lisette-Riin (3.a) küsib:„Kas sa koorid need katki?”,kui õpetaja teritab pliiatseid
Karola (3.a): „Miks minu rätik ei ole rippumises?” (rätik oli rulli keeratud)
Karl (3.a): „Ma kodus köhisin kõvasti aga siin köhin vaikselt”
Õpetaja abi pakub lastele kaalikalõike. Kätriin Emily (3.a) teatab: ma ei saa kaalikat süüa, mul on nohu! Natukese aja pärast nihkub ta kaalikakausile lähemale ja ütleb: nohu läks vähemaks!
3.a Frederik ei saa päris hästi aru, mis see “õpetaja abi” tähendab ja teatab: “Abielus Kristi!”
Ralf Rasmus (5.a): Mu unenägu on must-valge, sest ta on vanaks läinud. Enne oli värviline, aga värvid kulusid ära!
6.a Viivian tuleb lasteaeda ja teatab: “Ma sain endale roti!” Õpetaja teab, et tüdrukul on kodus kass ja küsib: “Kas kass rotti ära ei söö?” Viivian vastab: “Meie kassil pole roti himu!!
Õpetaja räägib tuleohutusest ja esitab mõistatuse “Sada elanikku, kõigil pruunid pead?”. German: need on hiinlased. Ander-Josep parandab: ei, need on neegrid!
Muusikatunnis räägitakse hingedepäevast, õpetaja küsis lastelt: “Kus sinu hing elab?”Nette Marii (3.a) vastas: “Mul ei ole hinge, mul on balletisussid!”
Ragnar (4.a): Meie õppisime issiga koolis, et luukere elab põhjamaal
Seinal on kiri “HEAD UND!” Stella küsib, et mis sinna kirjutatud on. Õpetaja abi: Kas sa tähti tunned, loeme ära! Stella: Tunnen, aga viimast tähte ei tunne! Ralf Rasmus (4.a): See on küsimärk, see tähendab, et rohkem edasi ei lähe!
Karmo (6.a): Ma panin hamba padja alla, aga hambahaldjas ei tulnud – võib-olla oli tal vaba päev!
Johanna (4.a): Oleme Lauriga ninapikkused (ühepikkused)
Melinda (3.a): Üks mutt müüs turul Salmele roiskunud kala! (Milline sõnavara 3.a!)
Sten- Marten (3.a.) See on röövli rooliratas! (vokk)
Renette (4.a.) Need on KIRJAKAD (kaelkirjakud)
Ragnar (4.a.) Mul tuleb varsti sünnipäev! Õpetaja: Kui vanaks sa saad? Ragnar: Hästi vanaks…
Ragnar (4.a.): Hirmus söögihäda on!
Ragnar (4.a.): Õpetaja! Mitte keegi ei taha mulle naiseks tulla! (väga kurva näoga) Mina ilusti palusin, aga nad ei tule..
Õpetaja: Nüüd peame koristama hakkama! Ragnar (4.1): Aga keegi peab siis meile appi tulema… NAAIIIISEEEED!!
Joosep(4.a.): Õpetaja! Me käisime koridoris!!! SAJALA!!!
Õpetaja abi: Hakka nüüd end riidesse panema! Laur (4.a): Ei saa… Ma mõtlen…
Joosep (4.a.) Minu emme oskab ka peegeldada!(heegeldada)
German (3.a.): Ma tunnen, et kuskilt tuleb õhupalli lõhna!
Gertrud: megiküür (see kes meigib)
Diana ütleb Annale: “Sa oled nii ebatahtlik”
Henrik kirjutab tahvlile oma nime ja seejärel teatab: „Ma tahan oma tagunime ka kirjutada”
Lapsed vaatlevad ilma, et ilmakalendrit täitma hakata. Anette vastab: ilm on „päevaline”
Õpetaja teeb tüdrukutele soengut ja kiidab Anna juukselakka. Anna: „Mul on issist tulnud juuksed
Õpetaja abi vaatab lastega koduloomade raamatut ja küsib, kes pildil on. Lapsed ei tunne. Õpetaja abi ütleb, et kits. Erik Johannes (3.a): ei ole kits, kitsel on kaks puust sarve!
Logopeedi küsimuse peale “Kuhu linnud talveks lähevad?” vastab Ines (6.a): linnud lähevad lõunale.
Bergita (6.a) õpetajale: Poisid harjutavad vist isaks saamist- mängivad seal nukkudega!
Logopeed küsib Stevenilt, millest on aru saada, et sügis hakkab saabuma. Steven (6.a): Suvereporter sai nüüd läbi!
Logopeed küsib, millist tööd ema ja isa teevad. Jan (4.a): emme teenib raha, aga issi vahel töötab ka! Grete (4.a): minu issi käib Soome laevaga ujumas!
Stella (3.a) õpetajale: anna mulle nuuskrätik!
Siim (4.a): Ma ei saanud nuusata ja emme pani mulle sinna rohtu- see võtab ninast kärsa ära.
Markus-Oliver (4.a): haaknõel = hõõgnõel.
Hendrik (5.a): ristikhein = ristispea.
Mängiti Aliase mängu. Küsimus: mis on tita esimene mänguasi. Hendrik (5.a): hõbelusikas!
Kus eskimod elavad? Hendrik (5.a): veskis!
Tähtede õpetamiseks joonistab õpetaja vahel lastele seljale tähti. Lõunauinaku eel ütleb Karmo (5.a): Ma ei jõua ära arvata, kui õpetaja teeb meile tähti seljale. Ma tunnen juba kõiki tähti!
Markus Oliver (4.a): Hakkame vaatama “Väikest nõida”. See on väga pikk – kohe lõpeb!
Siim (4.a): Päike teeb mu tagumisele peale haiget!
Gertrud (5.a): Mina kuulsin rähna – need, kes togisevad!
Uku Paavo (3.a): Porgand teeb silmadele head ja nägemise teravaks- siis pole pikksilma enam vaja.
Lapsed arutlevad oma vanuse üle, Karl Erik (5.a): Me oleme praegu poole kuuesed!
Õpetaja: Praegu ei tee me tööd suuga, Karl Erik (5.a): Jah, me teeme kätega!
Hendrik (5.a) vaatab luupe ja ütleb: need on pinksilmad!
Siim (4.a): trokutill (krokodill)
Vaatame pilti, pildil on luik. Kadi (4.a): See on lumepart!
Õpetaja hüüab lastele: “Tuba korda!” Gertrud (5.a): Mis sa karjud, tuba on juba korras!
Lastele meeldib väga logopeedi juures käia. Marette (6.a): ma hakkan ka s-i žužistama, siis saan logopeedi juurde!
Katriin (3.a): Mina tahan ka roboti (s.t logopeedi) juurde minna!
Uku-Paavo (3.a): Lauldes läheb hääl ära, aga ma võtsin tal sabast kinni ja nüüd on mul hoopis teine hääl!
Logopeed küsib “Millisel numbril peab helistama, kui tahad tuletõrjet kutsuda?” Liisa (5.a): Helista 1182, sealt öeldakse!
Raio (3.a): Kui mul oleks üks jalg, ma teaksin täpselt, kus jalga saabas käib!
Õpetaja: Kas mardisant sinu juures käis? Mida ta tegi? Joonas (4.a): Aitas issil autot parandada!
Pildil parandab isa haamriga mänguhobust. Õpetaja: “Mida isa teeb?” Andres (5.a): ” Isa koputab hobust, sest hobune on liiga suureks kasvanud!”
Õpetaja küsib: “Millised hambad ei söö toitu?” Aaron (5.a): “Kuldhambad”
Loomaaias ekskursioonil olles sai lõvi tigedaks Triinu (6.a): “Lõvil tulid närvid välja”
Kaisa (5.a): õpetaja, su pea on laukas! (piklik)
Henrik-Carl (4.a): Ma istun ratsaspistes (rätsepa istes)
Markus Oliver (4.a) riietumisel: Ma ei saa oma tagumist kinnast kätte.
Antony (6.a) õppekäigul Kadriorus: “Näe, tädi Russalka”
Harlis (6.a) sõidab oma rühmaga Magdaleena haiglast mööda: “Minu emme käis siin verd proovimas”
Oskar (3.a): „Õpetaja, ma tahan musta kasti” (prügikasti)
Mia Maris (4.a) kuldnoka kohta: „Ta viles oma viled ära”
Diana (4.a) näitab oma ruudulist kleiti: “Mul on siin ristikud”
Sander (4.a) askeldab kööginurgas ja kutsub õpetajat sööma “maasikamaitselist hernesuppi”
Poku rühma poisid (4.a) mängivad nukunurgas ja räägivad: “Me oleme isased ja joome kohvi”
Poku rühma lapsed ehitavad toolidest rongi. Mia Maris: “Mina olen rongi ratas!”
Siim (4.a) ajab peale lõunasööki kõhu punni ja teatab “Mu kõht on nii raske!”
Markus Oliver (3.a): „Aitäh, kõht on valmis!” (kõht sai täis)
Kaisa (3.a): „Ingeling” (e mõõdulint)
Joonas (3.a): „Arakiri” (e ajakiri)
Kaisa (3.a): „Päkapikkudel on rohelised pluusid sellepärast, et nad on palju tilli söönud.”
Henrik-Carl (3.a): näitab suule ja ütleb: „Mul on siin tuuleohatus.” (ohatis)
Kadi-Liis (3.a): Õpetaja nõelub katkist mänguasja. Tuleb Kadi ja teatab: „Mul on ka kodus nõulad.”
Sander (3.a): Sassu loendab mänguautosid 1,2,3,4. Õpetaja küsib: „Kui palju sa kokku said?” Sass vastab: „Palju”
Joonas (3.a): Matariinu ( e lepatriinu)
Gertrud (3.a): „Mul on kodus konksukingad” (e kõpsukingad)
Anette (3.a): Riietumisel palub õpetaja panna lastel selga kombekad. Anette paneb ja hakkab järsku nutma, öeldes: „Mul on igav” (tegelikult oli palav ja ta põlv sügeles)
Gen (6.a): “Õpetaja, mul hammas kiigub!”
Õpetaja näitab tahvli kohal olevale tähestikule ja küsib lastelt: “Kuidas
nimetame seda tähtede rida?”
Karoliina (6.a):”Järjestik!”
Kelly (6.a): “See ei ole märtsikelluke, see on aprillikellake, praegu on ju aprill!”
Liblikate eluringiga tutvumine.
“Kuidas me nimetasime seda tõuku?”
Kelly (6.a): “See on röövel.” (röövik)
Marell (5.a):”Õpetaja, kas on niimoodi, et kes kannatab see kaua elab?”
Õpetaja: “Jah nii see on.”
Marell:”Mina elan küll, aga enam ei kannata!”
Sandra (6.a) vaatas Kelly joonistust ja teatas: “Nii paks taevas!”
Martin (6.a):”Mul on käed kleebised!”
Triinu (5.a): “Tule taevas appi! Vaata milline vesi mul on! No nüüd mulle aitab, lähen
vahetan vee ära!”
Andreas (4.a): esimestel lasteaia päevadel: „Ma tahan rahu ja vaikust! Kuuled?!? Ma tahan kohe koju päevaunedele!!!”
Järgmisel päeval ikka väsinud: „Kuule vaata, selline uimane ilm on õues! Sellepärast olengi väsinud.”
Margita (4.a): „Ma olen väga selline laenulik tüdruk!” (Lubas oma kammi Cätriinile)
Karl Caspar (4.a): „Minu ema ja isa hakkavad abielluma, emal on pulmakingad.”
Armo (4.a): „Minu ema ja isa juba ellusid.”
Õues karusellil õpetaja proovis koos lastega karusellitada ja hüüdis: „Appi-appi, pea ju hakkab ringi käima!”
Kersti (4.a): „ Minu pea küll ringis ei ole!”
Mõni hetk hiljem hoogu lükates, ütleb Kersti uuesti: „ Minu pea käib iga päev ringis!”
Sander (4.a) oli Andreast nina pihta toksanud. Õpetaja rääkis, et meelega ei tohi haiget teha ja ainult vabandamine ju ei võta valu ära. Sander arvas, et sai aru. Õpetaja: „Tundub, et oled arusaaja poiss. Millest Sa aru said?”
Sander: „Meelespidamisest, noh, sain aru!”
Marleen (4.a) tuleb joostes: „Näe, näe õpetaja, mul on kintsakongad jalas!” (kontsakingad)
Karl Caspar (4.a): „Sussid on nii väikesed, et sokid valutavad!”
Karl Casparil hakkas une ajal kõrv valutama. Õpetaja võttis sülle ja küsis: „Kas valutab pidevalt või tuikab?” Karl Caspar õnnetult: „No niimoodi loksub see valu!”
Õpetaja: „Kui te nii palju lollitate, saan päris tigedaks ja kurjaks!”
Lapsed: „Vahel oled jah kuri!”
Õpetaja: „Kas ma olen ilmaasjata kuri?”
Marleen (4.a): “Ei, sa oled ilmaasjata koguaeg rõõmus!”
Eesti kaardi juures. Õpetaja-abi näitab lastele, et enne elas Põlvamaal, nüüd Tallinnas – pikk tee. Õpetaja näitab, et elas Viljandimaal, aga nüüd Tallinnas – näpp asutus Pika Hermanni torni peale.
Hindrik (4.a) küsis: „Kas Sina õpetaja elad siis Pika Hermanni tornis?”
Muusikaõpetaja mäletab sügisest, kuidas Sipsiku rühm ujuma läks ja õpetaja abi seletas lastele, et koolimajast läbi minnes peab vaikselt olema, koolilastel on tunnid. Keegi lastest ütles selle peale: „Peab jah vaikselt olema, ma nägin unes, kuidas üks koristaja hammustas mind jalast!”